pühapäev, 30. märts 2014

Linnarogain




Rogainimine muutub järjest populaarsemaks, seekord siis uus üritus kalendris ja kohe minu koduradadel.
Endale seltsi sain oma lapsed, kes mõlemad hea meelega olid nõus osalema. Tiimi nimeks panin "Laurid" ja 29.03 olime stardis. Plaan oli 15-20 km läbida, rahulikult (vähemalt minu jaoks), pigem nautida ilma, loodust ja laste seltskonda. Ning hoida neid üle pingutamast, et ka teinegi kord oleks soov metsa minna. Väike võistlusmoment oli küll Kalmeti ja Marguse tiimiga konkureerida, kuid ei uskunud, et me seda hästi suudame, sest 3 tundi pidavalt joosta-käia tundus laste jaoks veid palju olevat.

Kaart anti pool tundi enne kätte ning joonistasin ca 1 meetrise raja piki Pirita jõe lõuna ja põhja kallast. Valikute kohaks oli ida pool sildadest ka Botaanikaaia rippsild või siis Iru sild, see sõltus juba kui kiiresti me esimese poole distantsist läbime.

Alustasime olümpitulepunktist 74, siis läbi Lillepi pargi tagasi Pirita terviseradadele, veidi üles Lasnamäe nõlvale (93-43) ning tagasi alla Pirita jõe kallastele (76-100). Punkti 100 sai võtta alates kl 17.00 ja olime seal paar minutit enne aega. Kõik sujus ilusti, ilm oli super ilus, kuigi veidi jahe, loodus juba suhteliselt
Pildid Meelis Toomilt


kuiv, punktid olid ilusates kohtades ning mitte keerulised. Enamus rajakesi oli mulle ka tuttavad ning olin neid piirkondi joostes ja rattaga ennegi läbinud.



 Pildid Meelis Toomilt


Peale 100 suundusime botaanikaaia silla punkti 35 ning plaan oli sealt edasi minna Iru silla kaarele 73-38. Esimese tunniga olime läbinud 8 km, mis oli isegi veidi rohkem kui lootsin, lapsed polnud väsinud ning jätkuvalt hakkamist täis. Kuid siis hakkas Martinil põlv valutama, mis sundis meid kõndima ja lõpuks Iru silla juures otsustasime, et jookseme Margotiga edasi, kuid Martin läheb koju. Seega kahjuks kirja läks katkestamine.

Pildid Meelis Toomilt


Peale Iru silda suundusime oma kodu poole, punkt 54 oli väge lahe kobraste poolt tehtud langetustöö otse jõe ääres, edasi meie küla tagune raba 84, siis jooksin ka kodunt läbi, et naine Martinile vastu saata, kuid poeg oligi juba koju jõundnud.

Järgnes teletorni punkt ning edasi jälle Pirita terviseraja põhjapoolsed punktid 66-55-39-67. Kella ja tütart vaadates tegin otsuse, et ei võta punkti 85 vaid pigem 94, mis asus muuli otsas, mõlemat poleks ajaliselt jõudnud. Enne kella 19.00 muuli peal joostes oli päike loojumas ning super kaunis vaade merele!
Margot pidas ilusti vastu, kuigi lõpp läks tal veidi raskeks, viimased kilomeetri ajad oli 6-7 minutit/km ja viimase tunni läbisime kokku 8 km - ülitubli tütar!

Pildid Meelis Toomilt



Kokku saime 129 punkti, läbisime 22 km ja panime Kalmetile ning Margusele 10 punktiga ära!

pühapäev, 23. märts 2014

Tabasalu talverogain

Talverogain oli kevade näoga: lund praktiliselt polnud, väljas 7-8 C sooja, päike paistis. Tiimiks Tugev-Terve-Ilus. Kahjuks liige Ilus oli vigastatud ja stardis olime Priiduga kahekesi.
Algus oli ilus, sest kaunis ilm andis hea tuju ning stardist panime hea kiirusega koos teistega minema.  Muraste vaatetorni suunas.
Plaan oli läbi 50-22-81 suunduda lõunasse, sest sealkandis oli kõige suurem punktide tihedus.
5 minutiga väga täpset plaani paika ei saanudki, ebaselgeks oli teiselt poolt jõge punktide võtmine, sest neid polnud seal palju ja asusid ebamugaval kaugusel. Kuid esimene plaan oli teha väike kaar teisel pool jõge 95-53-73 ja siis 42-72-91 kaudu tagasi suunduda.
Alguse normaalsed jooksukiirused oli alla 5 min km, esimese tunniga tuli veidi üle 12 km, teisel tunnil 10 km, kolmadal 10 km ja viimasel tunnil 8 km (seda küll 55 minutiga). Nii kiiresti polegi rogainil jooksnud.
Kiire algus andis minule valusa tagasilöögi, sest viimasel tunnil lohistasin enda vaevu Priidu sabas. Tundub, et Priidu vorm on üllatavalt heaks läinud, veel sügisel pidi teda ootama, kuid nii Haanjas kui ka Tabasalus olin mina tiimi nõrgim lüli. Ega nüüd ometi vanas eas pea hakkam spets trenni tegema, et noortel sabas püsida?
Punkte võtsime suhteliselt sujuvalt, mõnega oli veidi kobistamist, kuid suuri apse ei teinud. Kokkuvõtvalt mitte üle 5 minuti vigasid. Peale 44 punkti otsustasime loobuda teisel pool jõge olevatest punktidest, suundusime 42-72-91. Peale 91 võtsime 32 ning loobusime 24 ja 41, sest nendeni jõudmiseks oleks pidanud pikalt ringi jooksma.
Lõpupunktid olid 61-60-20 ja finish.
Peale 60 Priit ikka üritas leida lähenemistee 40 punktile, kuid jooksime ikkagi tupikusse (nii nagu kaart ka näitas), ei pääsenud majades juurest läbi ja lõpuks loobusime. Kokku kadus seal 7 minutit aega ja punkte ka ei saanud!
Tagantjärgi tarkust.
Peale 44 oleks võinud ka silla punti võtta, nagunii tee peal olime ja edasi tagasi teejooks poleks palju aega võtnud.
Üks variante oleks võinud olla ka peale 44 minna teisele poole jõge võtta 73-95-53-83-52 ja tagasi õigele poole jõge, punkte oleks tulnud 34, samas kui praegu saime 42-72-91-32 kokku 23 punkti. Siiski oleks see olnud ka selgelt pikema maa ja oht hilineda oleks suurenenud.
41 punkti oleks võinud ära võtta, kuid ei näinud selleks optimaalset lähenemisteed.
Teekond punkti 91-32 oli külavahel meil ussina vingedav, kuigi oleks võinud valida otsema, kuid väiksema rajakese, millega saanuks lõigata.
Ja viimaks: punkti 40 võtmisel oleks võinud suunduda kohe kaardi järgi vasakult poolt mööda teid ning mitte üritada majadevahelist auku leida läbipääsuks.
Igas mõttes tore võistlus oli, kuigi pean end käsile võtma, et Priidust mitte maha jääda. Loodan, et leian selleks viitsmist.