laupäev, 2. november 2013

Viimsi Libahunt

Sügisene Libahundi jooks oleks mul vist peaaegu tegemata jäänud, kuid Anneken otsustas oma vigastatud jala proovile panna ja nii olimegi stardis üritamas segatiimide poodiumi kohta. Kuid võiduahnus ei saanud seekord realiseeritud.
Viimsi poolsaar on nii väike, et 6 tunnine jooks seal tundus olevat pea võimatu, kuid korraldajad olid kasutanud ära kõik looduslikud ja tehislikud võimalused ning rajaplaneeringuks oli loodud hulgi erinevaid variante.
Olles tuttav Randvere kandi rägastikuga võis eeldada, et ega kiiret jooksu alati ei tee. Samas oli ka hulganisti teid ja radu ja sihte, mis lõid võimaluse ka normaaljooksuks.
Nii sai visandatud planeering, mis jättis välja  küll kõige lõunapoolsemad punktid, kuid enamuse muid punkte üritasime läbida.
Stardiülesanne oli Viimsi pargis, koha sain teada tänava nime järgi ja midagi keerulist punktides polnud, üritasin vaid mitte eksida ning võtta õiged punktid. Osa tiime võttis enne stardiülesannet ka punkti 24, kuigi minu arust ei tohtinud seda teha, samas on mu jooksukaart nii kulunud, et vaielda ka enam ei oska.
Algus sujus, stardiülesanne, siis 83 koos vee tassimisega. Üritasime algul teha seda mingite reeglite järgi, kuid õige pea oli rahvas massis tunglemas ning ega seal keegi reeglitest (kui neid üldse oligi) kinni ei pidanud. Sealt suundusime 62, 67, 41 punktidesse. Põhiliseks punktiks oli "kivi metsas" ja minu arust neid kive oli ikka terve metsa alune täis, otsi sealt siis õiget. Kuid suuri vigu polnud, väikesi tiire kivde ümber aga küll.
Peale 26 punkti võtsime 95, käisime kanuuga Lahe saarel, agea kulus selleks 13 minutit, kuid piisas,
Esimesena kanuupunktis. Pilt Astangu matkadelt
et täiesti läbi külmuda. Üldse oli ilma vihmane ja tuuline ning kogu päeva kergelt hämar, üsna vastik. Peale kanuud läks vast paar tundi, enne kui tundsin, et olen uuesti soojaks saanud.
Punktiga 35 tegime esimesed ca 5-7 min viga, kui kaldusin koos mingi teise tiimiga liialt ida suunas. Panin end siiski lagendiku järgi paika ja lõpuks leidsime ka otsitud augu.
Kaart oli üsna täpne, kuid põhjasuunad olid kaardil viltu ja see häiris minusugust "orienteerumisgeeniust" tuntavalt. Miks jäeti selline kaardivariant oli arusaadav, sest muidu oleks pidanud liiga palju merd kaardile trükkima. Kuid kaardi servaga paralleelne suund oleks lihtsustanud kaardi voltimist, aga nüüd pidi iga kord ajus tegema väikest suuna korrektsiooni ja mida rohkem väsimust, seda raskemalt mul see õnnestus. Ka olid kaardile kantud põhjasuuna peenikesed punased jooned hallis hämaruses pea nähtamatud. Ja suuna järgi jooksmist oli tegelikult üsna palju, sest poolsaare keskosa punktid asusud kõik keset metsi ja otseteed kulgesid ilma teedeta.
Minu arust oli metsa jooksu isegi rohekm kui Paldiskis. Annekenile ilma teedeta jooks ei meeldinud ja mõnigi kord kostis mu selja taga vaikset porinat, mis sõnaliselt meenutas üht Paide lähedal asetsevat linna. Aga eks ta ise ole sealt kandist ju ka pärit, ju vist meenus miskit kaunist lapsepõlvest.
Punkt 81 oli mäluorienteerumine ja suutsin 4 punkti meelde jätta, 5.jäi võtmata.
Edasi võtsime suuna 58, kuid tagantjärgi tarkusena võiks öeda, et see oli viga. Kuna aega oli kulunud juba rohkem kui plaanis, siis oleksime pidanud liikuma 27 -82, et võtta kallis lisaülesandega punkt. Kuid tol hetkel polnud ma veel kaotanud lootust teha siiksi plaanijärgne põhjaotsa ring ning tulla tagasi alla 64-57-82.
Seega jooksime 58-48-38 ja 65. 65.punktis sebisime ringi ja otsisime õiget punkrit, kaotades ca 5 min aega. Tegelikult tuli järgida kaarti ja oleks võinud kohe kohale jõuda. Lohutab veits see, et me polnud ainsad ekslejad.
Punkt 80 ja sihvkade puhastus, millest loobusime. Mu käed olid parajalt külmunud ja tundus, et topsitäie puhastamine võtab liigselt aega. See oli ka tagantjärgi tarkusena õige otsus, foorumi arutlustes olid kiiremad tiimid puhastuse teinud 12 minutiga, kuid meid oli vaid 2 ja selline aeg oleks olnud lootusetu üritus. Ja puhastatud sihvkasid ei lubatud ka süüa - veel üks argument loobumise poolt.
Suundusime 22.punkti Viimsi rändrahnu juurde ja sealt edasi 31 suunas. Siin õnnestus mul teha 20 minutine viga, juhe jooksis kokku ja ei osanud enam kompassiga suunda vaadata ja ei saanud ka aru, kuhu minna. Lõpuks võtsin põhja suuna, lootes, et olen õigel sihil, kuid tegelikult jõudsime peaegu 59 punktini välja. Kui oleks teadnud, et niipalju mööda panime, siis oleks loobunud 31-st. Kuid alles mere äärt pidi tagasi liikudes sai mulle selgeks, et oleme kõvasti eksinud, aga siis jõudsime ka 31-sse välja.
Peale 46 käisime ka 70 -das, mis pidi olema küll saare ots, aga oli rohkem keskpaik. Ning siis oli aega juba vähe, Anneken kruvis tee peal tempo üles ja üritasin tal vaid kannul püsida. Vabaõhumuusemi 74-st võtsin vaid sissepääsu ja rohkem ei otsinud, lidusime edasi 52-23 - 55 ja finish. Aega kulu 5 tundi 55 minutit. Tegelikult oleks lõpus jõudnud vist ka 25 võtta, kuid see jäi tagantjärgi tarkuseks.
Punkte kogunes 145 ja koht jäi 31. Kehva tulemus meie jaoks. Kilomeetreid sain GPS järgi 34, kuid seda vaid 4 tunni ja 11 minutiga. Vahepeal õnnestus kell kuidagi kinni panna ja lõpus väsis muidugi aku ära. Orienteeruvalt kogunes ca 46 jooksukilomeetrit.
Kokkuvõte. Parema koha jaoks peaks paremini orienteeruma, kuid siin minu puhul enam midagi loota pole, tase on sama juba mitu aastat ja vead tulevad ikka sisse. Kokku oli ca pool tundi vigu, mis tähendas ca 4 kilomeetrit ja 15 punkti. Lisaks oleks pidanud vastavalt ajagraafikule tegema plaani muudatusi ning valima kalleimaid punkte. Vaadates muudatust punktidega 27-82-57-64-38 oleks võinud ca 1,5 km lisajooksu eest saada 10 punkti rohkem.
Vaatamata kehvale ilmale oli igatipidi tore võistlus, ladus ja lahe korraldus. Eks järgmine aasta üritame uuesti.