Reede, 2. juuli 2010

Täitsa metsas

Eilne neljapäevak Mustla Nõmme (või Nõmmeküla) rajal kujunes heaks koolituseks võsa ja maastikutundmise aines. Kui lihtsamas metsas leiad punktid ikka enam vähem normaalses ajalimiidis üles, siis soolappe, künkaid, võpsikut ja maha langenud puid täis maastik vajab veel harjumist.
Juba esimeses punktis hakkasin koperdama, kaardi järgi selge soo serv ei olegi tegelikkuses nii kena ja selge ning erinevaid künkakesi on seal rohkem kui kaart mahutab.
Teine ja kolmas punkt (33 ja 35) tulid enam vähem normaalselt, kuid 36 otsimisega läksin ümber soo orbiidile ning ei taibanud õigel hetkel orbiidilt lahkuda ja punkt ära võtta. Paar ringi ümber soo ning seejärel sai punkt ka võetud.
Järgmised punktid tulid kergemalt, läheduses oli ikkagi mingi tee või siht, mis pani kaardil asukoha paika. Kuigi 42 punkti minek oli mul suht otse sihiga, kujunes teekond jube raskeks: rinnuni sõnajalad koos mahalangenud puudega takistasid tõsiselt liikumist, nägin, et enamus rahvast liikus veidi vasemalt üle soise lagendiku, imestama paneb, et vanad orienteerujad ikka leiavad selle optimaalse raja!
51 punktiga oli veidi koperdamist, kuid ka selle tundsin siiski maastikul õigel hetkel ära.Järgmine punkt pidi olema 45, kuid vaatasin kaardilt valesti ja jooskin 50-sse. Kui punkt võetud sai, siis mõistsin, et vale järejkord ja sibasin 45 otsima.
46 punkti jaoks tegin paraja ringi mööda rägastikku ja maha pudenenud metsa, kuid olin kindlalt kaardil.
Edasi sujus asi jälle paremini, kuigi 52 punkti oleks võinud ka otse joosta läksin mööda kindlaid teid.
Viimaste punktide kiire ja kindel leidmine kasvatas enesekindlust ja ka kiirust kuni 60 punktiga jooksin järjekordselt täiesti metsa. Paganama soolapike eksitas mind taas orbiidile ning jõudsin mingile metsasihile, mida pidasin ekslikult teeks. Sibasin seal edasi tagasi paar korda, kuni sain aru, et olen valel teel: vahetasid teed ja leidsin ka punkti.
Huvitav ja väljakutsuv maastik, kuid vajab kindlasti vee harjutamist ja ka harjumist! Võrreldes mulluse Aegviidu metsaga, kus mul kulus pea paar tundi raja läbimiseks olen siiski tibake arenenud, ehk siis mitte päris lootusetu.