Kolmapäev, 9. oktoober 2013

Jänedal TAOK rogainil

05. oktoober osalesime TAOK rogainil Jänedal. Minu poolt juba neljas kord üritusest osa võtta ja ikka tuleb kiita korraldajaid ning osavõtvat seltskonda. Ja ka ilm on tellitud ikka parim!
Esialgu oli tiimiks planeeritud mina, Priit ja Anneken, kuid kahjuks pidi Anneken vigastuse tõttu loobuma ning viimasel hetkel saime kampa Eleri Hirve.
Võistkonna nime valisin lootuses, et oleme Terved, Tugevad ja Ilusad. Ja nii olimegi, vähemalt võistluse ajal.
1 pool distantsi
Raja planeeringus oli näha praktiliselt üht varianti, küsimus oli vaid kas alustada põhjast ja veidi paremate teedega piirkonnast või siis lõunast, kus on rohkem võsa ja sood. Valisime alustuse põhjast ning üsna analoogset teekonda läbis päris palju tiime.

Eleri küll pressis meid vähendama teekonna pikkust, arvates, et me ei suuda läbida ca 180 cm trassi, mis vastas ca 64 km, kuid meil jäi lõpus mitu lõikamise varaint ja sellepärast panime plaani ikka maksimumi. Eelmisel aastal saadud kogemus, kus lõpus olime liigse ajaga, kuid polnud punkte mida võtta, sundis meid planeerima täpsemalt ajagraafikut, et vajalikul hetkel saaksime parandusi teha ning tuleb mainida, et planeeritud trass ja graafik kattusid üsna hästi tegelikkusega. Plaan oli hea!
Seega alustasime suunaga 23 punkti poole. Sinna suundus minu arust enamus tiime ja arvasin juba, et peaks tiba kiiremini jooksma, et punktis mitte järjekorras seista. Õnneks järjekorda polnud. Järgmine punkt oli 40, mis asus minule ja Priidule Adrenaliiniöö võistlusest tuttaval künkal. Siis sai öösel seal pea pool tundi punkti otsitud. Ja ka seekord jooksime õigest teeotsast veidi mööda, kuid kaks head orienteerujat - Eleri ja Priit - korrigeerisid vea kohe.
Järgnesid 52 ja 39, mida võtsime piki teed joostes. Esimene veidi looduses asuv punkt oli 58. Kuid ei midagi hullu, veidi võsa ja risu vaid.
2 pool distantsi
32 punktis me kahjuks või õnneks karu ei kohanud, palju oli endiselt teejooksu. Punkti 24 minek oli jälle tiba vaevalisem ja seal tuli ka veidike viga, sest ei saanud ena peale sood kohe paika. Siin kohtasime esimest korda ka konkurente Suprema tiimist, kelle jooksutempo oli ikka väga kõva. Käimas oli kolmas tund ja oleks muidugi ka ise suutnud sama kiiresti joosta, kuid vähemalt minu jaoks polnud selline tempo jätkusuutlik.
Eks me katsusime vastata täpsema orienteerumisega, sest Supremalased läksid meist veel 3-4 korda mööda, kuna suutsid punktides teha väikeseid lisakaari. Kuid ikkagi kadusid meil lõpuks silmist.
Esimene pool plaanist möödus väikeses ajadefitsiidis ja nii otsustasime ära jätta punkti 36. Selle parandusega olime jälle graafikus ning 5 tunni möödumisel olime punktis 38. Kui enne oli juba mõte, et peaks ka 51 välja jätma, siis nüüd graafikus olles see mõte teoks ei saanud. 51-sse minek oli ikka paras risune ja kehva, kuid tehtud ta sai.
Kui distantsi esimesel poolel hoidis Eleri vaikselt tahapoole, siis nüüd oli ta rohkem vedaja rollis ja meie Priiduga lidusime tal sabas. Priit tunnistas, et tal oli 5 ja 7 tunni vahel ka kõige raskem ning vaid kena naise tiimis olek sundis teha ikkagi pingutama ja mitte alla andma.
Mul endal polnud suurt häda midagi, kuid ega kiiremini ka poleks jaksanud joosta. Mõtlesin vaid, et järgmisel aastal jõuan soliidsesse vanusesse, kus tuleks vist lõpetada noortega koos metsa all lidumine ning üritada rahulikumas tempos liikuda. Kuid see võistlus tuli anda parim ja saada poodiumi koht - selline oli eesmärk.
Kõige raskem oli teekond 54 - 48, kus oli suhteliselt joostav soo, kuid pehme maastik tekitas Priidule vaid krampe ning olime sunnitud seal pika lõigu kõndima. Aga niipea kui jõudsime metsa ja võsa sisse jätkasime joostes.
Punktis 31 oli 7 tunni graafik ja olime endiselt oma plaanis. Kuid näha oli, et teekond punktidesse 50 ja 29 ei saa olema kerge ja tõenäoliselt peame 29 ära jätma. Punkti 50 saime hästi kätte, seda võrreldes nii mõnegi teise tiimiga, kes sealkandis ringi ekslesid, kuid siin avastas Eleri, et tal pole enam SI pulka. Aega oli vaid 30 minutit ja otsustasime suunduda tagasi finishi poole, lootes tee peal leida ka kaotatud Si pulka. Ning lootes, et ehk keegi leiab selle pulga ja me saame tulemuse ikkagi kirja.
Finishis olime 5 minutit enne aega, kahjuks SI pulka polnud keegi toonud ja nii jäigi me tulemus fikseerimata. Muidu oleks 114 punktiga olnud üldarvestuses 9. ja segatiimidest teised. Igatipidi korralik tulemus, kuid protokolli on kirjas katkestamine.
Kahju muidugi oli, kuid võistlus oli tore, seltskond meeldiv ning maastik ja ilm ilusad.
Mida saaks parandada: ajakaod seljakotist asjade võtmisel, joomisel. Sellele kulus tegelikult minuteid ehk siis distantsiks arvestatuna rohkem kui kilomeeter. Kõike seda saaks teha rahulikult käies. Ja muidugi tuleks välistada tehniline praak nagu SI pulga kadumine või punkti mitte fikseerimine, õnne peab ka olema, kuid pisiasjad tuleb korras hoida.
Null tulemus sunnib ikka ettevõtmist kordama järgmisel aastal, eks vaatab, kas on ka viitsimist.