Teisipäev, 28. mai 2013

Hakkame rohkem jooma!

Jooks, kui oleks, mida juua! Ja jooksmine ning joomine käivad kokku küll, mõlemaid tuleb teha. Mõõdukalt, kuid mitte vähe.Eelnev targutus käis Paldiski Libahundi rogaini kohta.
Kuid algusest. Võistkonna nimi "Krambivabad" sai võetud Xtspordi rogaini järeldusena, kus Priit kannatas lõpus krampide käes ja otsustasime, et need hädad meid enam ei vaeva. Kahjuks Priit ise ei saanudki osaleda ja oma krambivabadust tõestada ning tiimi jäid mina ja Anneken.

Ilm tõotas tulla jooksuks hea - ei külm ega ka mitte palav. Hommikust jahedust arvestades valisin pika varrukaga õhukese särgi, kuigi teadsin, et seljakott võib hakata kaela hõõruma ja kahjuks nii ka läks. Juba teisel tunnil tundsin, et kael valutab, kuid kuuendal tunnil oli ka sellest ükskõik. Valu on ju ainult emotsioon ja haavad paranevad.
Plaani tegime pea kõikide punktide peale, valikuid oli palju, sest punkte oli tihedalt ja nagu alati võib hiljem kodus laua taga kaarti vaadates leida paremaid lahendusi. Kuid kui planeerid, siis ei tea ka tegelikku olukorda maastikul, rajakeste ning metsaaluse joostavust. Kuid plaanisime teha vastupäeva ringi Pakri poolsaarele ning hiljem tuulepargis teha teine päripäeva sisering.
Joonorienteerumine
Alguseks oli stardiülesanne, kus pidi leidma piltide järgi 4 objekti Paldiski linnas. Jutt piltide juurde oli kirjutatud liiga pikk ja selle ei jõudnud ka seda lõpuni lugeda, hakkasime teiste sabas liikuma. Hiljem lugesin, et punktid on loogilises järjekorras, sellest oli abi. Adamsoni kuju juurde küsisime teed kohaliku käest, ka sellest oli palju abi. Igatahes 14 minutiga sai punktid võetud ning suundusime põhirajale.
Paistis, et enamus tiime oli otsustanud teha esimese kaare lääne põhja suuna äärmiste punktidele. Lisaülesandeks 81 punktis oli joonorienteerumine ning kuna sebijaid oli punktis palju, siis hakkasime kohe teiste taga liikuma. Kahjuks vales suunas, korrigeerisin suuna ja üritasin ikka joont järgida, aga esimest punkti ei märganudki - GPS träki järgi möödusime punktist küll üsna lähedalt. Ülejäänud 4 leidsime üles ja liikusime edasi. Oma lohutuseks võin vaid kahjurõõmsalt nentida, et ka minust peajagu paremad orienteerujad ei saanud kõike kätte. Kuigi osa nutikamaid tegid kiire otsuse, et pigem loobuvad sest 5 punktist ja ka neil võis olla õigus, sest aega kulus sinna 16 minutit, kuid see on jälle tagantjärele tarkus, sest ega alguses ei tea, kui mitu minutit keskmiselt punkti peale kulub. Praegu võib öelda, et 1,87 minutit, ehk siis 5 punktile 9,3 minutit keskmiselt.
Järgnevalt oli suund poolsaare lääneranniku punktidele. Punkri punkt 56 leidisme kiirelt, sest enne meid olid inimesed seal sebimas, muidu oleks küll kindlalt mööda jooksnud. Ma oleks eeldanud mingit suuremat ehitist, kuid tegu oli maaaluse auguga 0,5x1,0 m!
Tempo oli meil päris tugev ja normaalsed kilomeetri ajad olid 4.45 - 4.55. Aega võttis maha muidugi pidavad ronimised ja turnimised küll pankrannikul, küll muidu redelitel.
Anneken üritas alguses ikka viilida ja lasi mul ronida ning esimesed 2,5 tundi tundsin endas ka piisavalt jõudu liikumiseks.
85 punkti varjendisse sisenesin koos Team 68 liikmete Lauri ja Armoga. Lootsin orienteerumisgeeniustele ja ei viitsinud algul lampigi kotist välja otsisda, kuid siis sain aru, et tuleb ikka ise toimetada. Varjend oli suht loogilise ülesehitusega ja kammisin kõik toad läbi ning leidisn punktid üles. Lahkusime 85-dast veidi peale Team 68 ning suundusime loogilisse 21 punkti.
GPS träkke vaadates osa tiime läks sealt otse 64 -sse, kuid nende liikumiseks kulunud aeg oli napilt parem kui ringiga ja mööda teed joostud 21 punkti kaudu võistlejatel.
Järgmine lisaülesanne ootas meid 84 punktis ja seal sai tehtud ka esimene viga. Ronisime nõlvast üles peale punkti ja mul oli tunne (muidugi vale tunne!), punkt ootab veel ees ning lidusime ida poole, kuid punkt asus ca 100 meetrit läänepool. Tegime täpselt 1000 meetrit liigset jooksu!
Jätkasime põhjarannikul liikumist, kuid tagantjärgi tarkusena oleks võinud ära võtta peale 54-ndat punktid 60 ja 42. Samas see 60 oli veits keeruline punkt ja hiljem oli näha konkurentide GPS träkke, mis punkti ümber sebisid, seda kohe leidmata.  Ja Anneken ei armasta metsa ja võsa vahel jooksmist (kes seda nii väga ikka armastab!).
Kogu teekond
Peale 40 punkti panin kogemata oma kella kinni ja 14 minutit teekonda jäi salvestamata ehk siis ca 2 km. Punkt 52 oli üks raskemini leitav, sest neid 2 meetriseid astangui tundus seal olevat rohkem kui üks, paras võsa ka. Me polnud ka ainukesed, kes seal veidi nõutult ringi jooksid.
Enne järgmistesse punktidesse minekut mõtlesin, et kas tasub ikka teha kaar lääne poolt, kus punkte oli hõredalt või oleks mõistlik olnud võtta tihedamaid tuulepargi ala punkte. Siiski arvestadaes, et aega oli kulunud pea 3 tundi (ehk pool) ja olime jõudnud oma planeeringu poole peale, otsustasin ikkagi minna järgmisena 52-63 punktidesse. Jälle tagantjärgi vaadates oleks võinud ka väikese haagiga 62 ära võtta, kuid see tähendas veidi rohkem heina-metsa-võsajooksu. Ja hommikust värskust enam polnud, samm oli juba väsinum, kuid puhtad teejoksu kilomeetri ajad olid 5.00-5.15 kandis ehk siis väga head.
Punktide 51 ja 63 vahelises võsas õnnestus Annekenil ära kaduda, ühel hetkel märkasin, et teda polnudki taga, läksin pea 100 m tagasi ja hüüdmise peale sain oma kauni kaaslase kätta: oli teine rajast kõrvale kaldunud ja liikus kuhugi lääne poole. Seekord põgenemiskatse ei õnnestunud!
Punkti 63 ja 50 vahel valisime metsa ja lagendiku asemel ringiga teejooksu, kilomeetri aeg 5.09!
Lisaülesande punkt 86 oli nihutatud teise kohta, olin selle ka kaardile märkinud, kuid ikkagi jooksime ringiga läbi esialgu kaardil olnud punkti - väsimus!. Lisaülesandeks oli püssilaskmine, 4 lasku, kolmandaga sain märgi maha. Anneken ka proovis ja lasi 1.lasuga pihta - oleks pidanud täpsusülesande kohe temale usaldama.
Punktiga 49 jooksime veidi sinna tänna ja otsisin õiget lagendikku. Sealt väike kaar põhja poole ja siis punkti 83, kus oli loota juua. Kuid juua sai vaid jääke, tiba prahist vett, aga asi seegi. Oleks ka oma joogikotti täitnud, kuid vett polnud ja sellest kujunes minu jaoks juba probleem, sest kurk kuivas ja ma polnud ka veel söönud miskit. Õnneks oli lisaülesanne ujumine, mis andis meeldivat jahutust, parim värskendus 4,5 tunnise jooksu järel!
Kuigi peale ujumist oli kergem, hakkasin ikkagi väsima, võtsin ühe geeli ja tundisn, et tahan juua, kuid juua polnud. Kilomeetri ajad olid üle 6 min. Minu väsimuse vastukaaluks oli Annekeni värskus, kellel oli ka jook otsas, kuid nagu alati sai ta viimasel tunnil lisadrenaliini teistest tiimidest, kellele võis ära panna. 55 punktis saatsingi tema koos SI pulgaga sohu 150 m kaugusel punkti tooma, ise puhkasin tuuliku jalamil, koos teiste väsinud võistlejatega.
Sealt edasi jäi veel viimane tund ja vaatamata väsimusele, janule ning vastikule tundele maos söödud geelist, olime endiselt liikumas võttes punktid 32-22-58 ja peale 47 olin valmis võtma väikese lisakaarega ka 31 ja 39, kuid Anneken andis seekord alla ja nõudis finishisse minekut. Põhjenduseks oli hilinemise vältimine, sest nii juhtus kevadel XT rogainil. Pehme südamega nagu ma olen, andsin järele ja lõpetasime ajaga 5.36.45. GPS järgi tuli kilomeetreid 45,8, arvestades vahepeal seisnud kella võiks eeldada ca 48 km läbimist. Koht oli lõppkokkuvõttes 8., segatiimidest 5.
Lõpp! Ülim rõõm ja ootus, et 1 tunni pärast saab õlut!

Ega lisa 6 punkti poleks meid segatiimide esikolmikusse tõstnud, kuid tegelikult oleks seal võinud isegi 9 punkti korjata, samas, siis oleks juba olnud ka risk hiljaks jääda. Igatahes tuleb tõdeda, et oleme siiski suht esiotsa tiim ja õnnestumise korral võib ka poodiumile pääseda.