Võistkonnakaaslaseks Anneken, võistkonna nimeks "Lemberg und Laur", tiba natsilik, kuid kui Annekenil on juba kord sihuke perekonnanimi...
16. aprilli varahommikul startisime Tallinnast ning 3 tunni pärast olime Põlva taga Viluste koolimajas stardikohas.
Ilm polnud just parim: 5 kraadi sooja ja vihm, õnneks polnud tuult.
Kell 11.30 anti meil kaardid kätte ning algas kõik lisaülesandega, milleks oli kleebekatel olnud 5 punkti otsimine kaardilt. Tegelikult saime sellega suht kiirelt hakkama, märkisime puuduvad punktid kaardile, tegin otsuse alustada põhja poolt ning pistsime esimese punkti poole jooksma.
Kuna ilm oli suht jahe, siis pidi kiirelt alustama, et veidikenegi sooja sisse saada. Hakatuseks võtsime 47, siis 55 ja seejärel 36 punkti. Punktid tulid suht normaalselt, vaid 36 ümber tiirutasid paar näitsikut, kes väitsid, et sealkandis punkti pole. Ma ei jäänud neid uskuma ja arvasin end ikka õige koha peal olevat ning leidisime ka 36 kiiresti kätte.
Peale 36 punkti võtsin suuna 39 peale, arvestades, et 20 punkti võiks pärast tagasiteel ära noppida. Tagantjärgi tarkusega arvan, et 20 punkti oleks võinud kohe võtta, sest tee sinna oli mööda lagendikke ja Haidrasuust möödapääsemiseks oleks pidanud nagunii ringi tegema.Otse soost läbiminekut ei plaaninudki, sest juba vahepeal olime veest läbi jooksnud ning kevadine vesi oli tõesti külm!
Kuigi ega kuivalt me soo ümbert pääsenud, vahepeal olid varbad juba täitsa tundetud, kuid õnneks esines siiski ka veevabu lõike, mis joostes liikudes lubasid jalgadel soojeneda.
39 punkti järel tuli 53, mis asus küll kraavi juures, kuid kraav oli tublisti üle kallaste ja jalgupidi veel solistamisest ei pääsenud. 53 punktist 25 peale ei saanudki otse suunda võtta, sest polnud soovi kogu alakeha märjaks teha. Liikusime siiski õiges suunas, kuigi metsa asemel olid enamuses lagendikud ning arvasin, et olen liiast lõunasse kaldunud. Kuid suurem maantee andis oma müraga märku tegelikust asukohast, mis aitas ka mul suunda hoida.
Peale 25 tuli 49 ja siis 41. Eeldasin, et punkt on astangu peal, sealt punkti kohe ei leidnud ja laskusin liialt alla, misjärel tuli uuesti üles ronida. Eriti suurt kaotust polnud, kuid üks liigne minut ikka tuli juurde.
Seejärel punkti 57, 33, 24. Kuigi GPS träkk näitab 57 punkti juurest vingerdamist, siis tegelikkuses vigu polnud, lihtsalt geps märkis asukohta tiba valesti. 33 punkti juures oli aega kulunud juba 1.45 ja mõtlesin kurssi isegi ida poole keerata ning siis teed pidi tagasi tulles punkte võtta. Kuid porine, kuid siiski joostav tee julgustas tegema ka lõunakaart punktidega 24 ja 48.
Punkti 48 leidmisega tekkis väike tõrge, kuigi panin end kaardi järgi paika ja vaatasin ka seal kurvis olevaid kivisid, õnnestus ikkagi punktis mööda joosta. Kui sihini jõudsin, sain aru, et olen siiski liiast jooksnud ning pöörasin tagasi ja otsisin nüüd kurvis juba tähelepanelikumalt: punkt oligi kivi taga. Kiire jooksuga kujunes viga vaid 2 minutit.Punkt 23 tuli kergelt, kuid seejärel 42. otsides soperdasime. Peale 23 punkti suurt teed ületades leidsime end peaaegu, et jõe või siis suure oja kaldalt, millest üle pääsemiseks läksime veidi põhja poolt ringi. Ega seal metsas muid pidepunkte polnudki kui läände jääv oja, millest edasi polnud mõtet tungida. Jooksin veidi edasi tagasi ja mõtlesin, et peaks vist juba loobuma, kui korraga leidisme ka punkti. Sihukesed orvandid ei istu mulle eriti! Ajalist kadu kujunes ca 5 minutit.
Olles tee peal tagasi jäi meil veel 35 minutit aega, hindasin otsetee pikkuseks ca 5 km, ehk siis ajavaru oli vaid 5 minutit ning lidusime finishi suunas.
Vahepeal siiski põikasime ja võtsime ka 32 punkti, järgnes suund 34 punkti, kus oli ka lisaülesanne. Sinna jõudes nägime Heigot juba lisaülesande atribuutikat kokku panemas ning tegelikkuses oli ka selge, et ega järelejäänud 18 minuti ning ca 2,5 km juures poleks lisaülesandeks aega jagunud. Koputasin küll Heigo südametunnistusele need 3 lisapunkti meile kirja panema, sest polnud ju väga viisakas asjad enne tööpäeva kokku pakkida.
Tagasi suurel maanteel andsime tuld, mina üritasin veel 20 punkti haarata, kuid tegelikkuses valisin vale puude rivi ning tegin lihtsalt ca 500 meetrise lisaringi. Lasin Annekenil vaikselt teel edasi liikuda ning teda jäitades jooksin ca 4.30 min/km. Aega oli 7 minutit ning distants 1,2 km. Jõudisme täpselt 1 minut enne kontrollaega. Kõik oli Ok, vaid kahju oli neist teeäärsetest punktidest, mis ajapuudusel jäidki võtmata (nagu Libahundi võistluselgi mullu sügisel).
Tulemus oli 56 punkti, mis andis väheste rogainijate seas esikoha. Võrreldes seiklejatega oli ka see suht normaalne tulemus, sest parimad profi segatiimid said vaid 64 punkti. tagantjärele tarkust eriti polegi, kui siis tuleks veidi kiiremini joosta, vigu väga suuri ei teinud, raja planeerimisel oli paar kohta, mida parandada.
Järgmisena on 24.04 plaanid Xdream, seekord vanade suusameeste KTM tiimiga.
