Pühapäev, 7. oktoober 2012

Orienteerumisülesannetega rogain

Järjekorras minule 3. osalemine TAOK rogainil, mis seekord toimus minu sünnikandis Võrumaal.
Nagu meile nõuka ajal koolis õpetati, tuleb igat suuremat ja tähtsamat juttu alustada kiitusega targa partei suundadest, suure Lenini poolt maha pandud tähistest ning kõige selle jura seostest kirjutatava jutuga. Olen alati TAOK rogainijuttu alustanud kiitusega korraldajetele ning ei murra ka seekord traditsiooni (ja erandina nõuka aegsete kiitmistega on praegune kiitus ikka puhtast südamest): igati hästi korraldatud, kaunis maastik, lahe seltskond. Ainuke piske miinus oli kaart, mis juba 1,5 tunni järel kaotas oma värve murdekohtades, kuid see ei vääri virisemist.
Võistkonnaks oli meeskond koos Priiduga.Tiimi nimeks panin "Noored veteranid", arvestades enda noorusliku vanust ja Priidu oma, kes järgmine aasta saab ka 40 aastastega koos võistelda.
Plaan A. Kõik algab planeerimisest, resursside hindamisest ja vajalikul hetkel plaani korrigeerimisest. Eks ajaloos on nii häid kui ka halbu plaane olnud, eriti sõjaajalugu kubiseb neist. Ja ajalugu lugedes on selge, et plaani õnnestumine ei sõltu ainult geniaalse plaani koostajast, keda hiljem tihti kiputakse peale võitu ülehindama, vaid siiski üsna suurest õnnefaktorist.
Kui tavaliselt oleme rogainis ennast ülehinnanud, siis seekord sai alahinnatud. Panin plaani 60 km jooksu, koefitsent 1,3, ehk siis 46 km linnulennult,mis tegi ca 155 cm kaardil. Nii sai ka niit maha märgitud. Märkisin kaardile ka orienteeruvad tunnid, kahjuks pliiatsiga, mis hiljem enam näha polnud. Plaan oli võtta alustuseks põhja poolt 36-51-41-52 ning siis suunduda lõuna poole Piusa jõe läänekallast pidi, lõunas korjata viiesed punktid liikudes läände ja siis tulla tagasi põhja suunas. Kaardi äärepunktid idas 38 ja läänes 54 tundusid liig kaugel ja jätsime need kohe välja. Lõpus polnud palju punkte valida: Tabina järve põhja pool 43, siis 29 ja 20 ja finis. Kui aega on, siis ka 37 sisse haarata.
Start antud ja liikusime kolonnis üle silla mäkke ja rahvamass liigub ülesmäge ikka aeglaselt ning mööda joosta ka ei saa, sest rada on kitsas. Priit ei läbenud aga oodata, oli täis energiat ning kihutas järsust kallakust üles nagu kaljukits. Mul ei jäänud muud üle, kui järgneda, kuigi oli karta, et alguse korralikud mäejooksud annavad lõpus topelt väsimust.
Peale 36 suundusime 51 punkti kus tegime esimese 5 minutit viga, sattudes valesse orvandisse. Punkt 41 tuli kergelt, samuti oli korralik teerada sisse tallatud juba 52 punkti. Kuid Piusa jõeoru kallastel üles alla jooksmine on ikka raske tegevus, aga võistluse alguses sallitav. Strateegiliselt oli igati õige joosta mägesid alguses ja lõppu jätta veidi kergem rada.
Mägine maastik ja punktide paigutus nõudsid pidevat orienteerumist ainsaks abiks olid teiste rogainijate jalajäljed. Punkti 40 liikusime koos Heiti Hallikmaga ja arvestades reljeefi pidi see lihtne olema, kuid  ikkagi õnnestus liikuda punktist mööda mäe lääneküljele. Järjekordne tõdemus, et ära usalda kedagi peale iseenda. Kuid üldiselt me ikkagi usaldasime teisi, sest suht paljudes kohtades olid rogainijad korraliku trassi ette trampinud, mis tegi nii mõnegi punkti leidmise üsna lihtsaks.
Esimenesed lõunapoolsed punktid tulid kergelt, suunaga põhja poole koperdasime punkti 59 otsingul: suundusime peale 31 liialt loodesse, ise arvasime, et oleme selle pisikese teeraja peal, mis põhja läheb. Kuid tegelikult olime mingil kaduval rajal, mida kaardil polnud ja kaldusime liiast läände, siit väike viga 4 minutit oma asukoha paikapanemisel.
Seejärel õnnestus minul piki teed joostes teha järgmised 5 minutit viga: suundusime 50 punkti poole ja magasin õige teeotsa maha. Kuigi Priit ütles, et peame ära pöörama, olin kindel, et peame veel veidi jooksma. Jooksmine on ju kasulik!
Peale 50 võtsime 58, 55 ning läksime 49 peale. Priidul tuli esimene kriis ja väsimus ning stardjärgset särtsu enam polnud. Nii ma siis jooksin tast ca 5-10m eespool, et tal oleks motivatsiooni mulle järgi jõuda. Mul endal oli enesetunne hea ning kuigi ka minul tuleb tavaliselt väsimus kallale, siis seekord polnud häda midagi: oleks võinud kiireminigi liikuda.
49 punkt polnud päris õiges kohas, lisaks oli seal mingi paralleelne siht kaardil märgitule ja kõik see tegi meile 7 minutit viga. Enne 49 punkti sai täis 4 tundi, distatns oli 31,5 km, ehk siis olime jooksnud rohkem kui plaanitud, samas ajamärked kaardil näitasid, et oleme graafikust maas.
Peale 49 võtsime 26 ning siis oli plaan 32 minna. Selleks jooksime üle lagendiku talu juurde ja siis Priit ütles, et tegelikult on talu taga olev väli keeluala, mida kaardil küll polnud, kuid stardis oli selle kohta infot antud. Mul oli see algselt pliiatsiga kaardile kantud, kuid vajalikuks hetkeks muidugi maha kulunud.
Kuidagi automaatselt suundusime põhja suunas ja tegime otsuse, et jätame selle 32 välja, kuna tundus, et nagunii olema ajast maas. Tagantjärgi tarkusena oli see viga.
Järgmised punktid olid 35-39-22-57-48-53.  aega oli kulunud 5,5 tundi ja üha enam tundus, et oleme siiski graafikust ca 35-40 minutiga eest. Aga me ei teinud plaani muudatusi, kuigi oleks pidanud just siis tegema kaare läände ning korjama ära punkti 25. Suundusime 34 ja sealt 47 punkti.
Peale 47 lõpetas minu Garmini kell töö, aega oli kulunud 5h 56 minutit ning läbitud 45,2 km. Vaatamata Priidu raskustele olime liikunud suhteliselt kiirelt. Peale järvetagust 43 hakkasin juba vaatama, mida veel võiks teha, et mitte liiga vara finishi jõuda. Aga valida miskit polnud, plaan oli 29-37-20 ning ainus lähedal olev mittevõetud punkt oli 28.  Peale 29 otsustasimegi võtta ka 28, mis tegi küll edasi tagasi jooksu, kuid sellest enamus oli tee peale.
Liikudes 37 punkti õnnestus veel alguses ronida ka vale (lõunapoolse künka otsa), sest arvasime, et see punkti on ju nii selge ja lihtsalt võetav. Ja edasi oligi tee finishi suunas läbi punkti 20. Aeg 7 tundi 35 minutit, punkte 116 ja koht 11.
Tagantjärele tarkus. Tuleb teha parem plaan, täpsemini märkida ajagraafik ning jätta võimalusi korrigeerimiseks. Praegusel rogainil oli korrektsioonide tegemine raske, kuid võimalik: peale 44 oleks võinud võtta ka 30 ja 27 ning siis alles 33 punkti.
Võtmata jäi 32, mis oli suhteliselt tee peal, kui oleks alguses kohe valinud õige tee: oma viga, et kaardile keeluala pliiatsiga märkisin, tuleb vastav marker hankida!
Peale 53 oleks pidanud tegema 25-24-54, oleks saanud 9 punkti 3 asemel!
Kokkuvõtvalt: oleks olnud reaalne ca 10 punkti rohkem võtta. Aga orienteerumises jäetakse alati vigade parandamise võimalus! Järgmine aasta.