Ravimeetod haigetele: 100 km suusatamist Haanjas

Kell 09.00, Start

19.märts oli plaanis viimane tõsisem suusasõit sel aastal: Haanja100 suuskadel. Kuigi peale Haanja maratoni arvasin, et ega vist ei viitsi sel aastal nii ränka katsumust ette võtta, sest selg veidi valutas ja tüdimus oli peal ja ka suusad ei libisenud just kõige paremini, siis kuupäeva lähenedes otsustasin end siiski registreerida. Seda enam, et suusapäeva õhtul oli plaanis klassivendadega suitsusauna külastus Kütioru kandis, seega nagunii üks Võrumaale tulek.
Ilm tõotas tulla keeruline: hommik ilus ja lõunast alates lubati värkset lund. Valmistasin ilmateatele vastavalt ette 2 paari suuski ning laupäeva hommikul kell 09.00 alustasin sõitmist, ees ootas 20 ringi a´ 5 km ring. Hommik Haanjas oli ilmateatele vastav: paistis päike, olid mõned miinuskraadid. Rada oli mõnusalt jäine, kuigi värskes jäljes tundus domineerivat väikeseteraline lumi. Probleeme võis tekitada vaid kuuseokaste puru, mis kindlasti kliistri külge kleepima hakkab.

esimesed 35 km läbitud

Startisin nagu mullugi esimesest reast, sest mitte keegi teine ei pretendeerinud sellele kohale. Ja algus läks nagu ikka libedalt: jäisel rajal oli hea kiirus, enesetunne oli OK ning pidevalt kordasin endale, et "ära kihuta, võta rahulikult". Oli plaan see aasta ikkagi kogu distants läbida ning eelmise aasta kiire algus ja hilisem suur väsimus olid ikka veel meeles.
Kuid eks number ees ja  teised suusatüübid ümber ajab adrenaliini üles ja ikkagi kipud vajutama rohkem kui võiks. Nii vaatasin, et pulss oli suht pidevalt 150 lähedal ja tihti käis ka 160 peal. Kui tasasemad mäed sõitsin normaalse võistlustempoga, siis käärtõusud kõndisin kohe esimesest ringist alates. Ikkagi oli esimese 5 km ringi aeg 15.25, järgmine 5 km oli 15.46. Seejärel tulid juba üle 16 min ajad.
Kuuendal ringil õnnestus oma SI pulk ära kaotada, Jäin korraks seisma ning sõitsin isegi veidike tagasi, kuid sain aru, et niiviisi SIpulka otsida pole ka mõtet. Vandusin ja liikusin edasi ringi lõpuni. seal informeerisin korraldajaid kaotusest. Ajakadu oli tegelikult üle minuti. Peale 7. ringi sain pulga tagasi, seekord koos paelga, et näpu otsast kadumise riski vältida.

70 km tehtud

Juba peale 3-4 ringi tundsin, et libisemine hakkas halvenema. arvasin, et tegu on vaid soojenenud ilmaga, kuid tegelikkuses märkasin, et nii mõnigi teine suuskur libises minust paremini. Ei hakanud kohe suuski vahetama, sest ei pidanud oma ilma määrdeta laudasid kõige paremaks. Peale 9 ringi vahetasin suusad ja oli kohe tunda paremat lipet. Ka ringi aeg, mis oli langenud juba 17.30 minuti kanti paranes kohe pool minutit. Arvestades akumuleeruvat väsimust oli paranemine ikkagi tuntav.
50 km aeg oli 2 h ja 48 minutit, kõik oli OK. Head suusad lubasid ringiaegu 17-17.30. Kui sai 70 km sõidetud, siis olin kindel, et seekord tuleb 100 km täis. Ringiajad olid langenud 17.40 kanti. Kuid siit edasi oli tõusudel tunda ikka parajat väsimust. Eriti raskelt tulid klassikalises sõidetavad tõsusud, mis nõudsid korralikku äratõuget. Käärtõusudega oli probleeme vähem, sest need ma nagunii kõndisin.
85 kilomeetril oli ringiaeg juba 18 minutit, kuid siis oli jäänud vaid viimased 15 km ja see lõhnas lõpu järele.
Eelviimane ring tuli ajaga 19.04 ning viimane 18.47. Tegelikkuses oli jõuvarusid veelgi, kuigi pole kindel, kas ma oleks ka lõpuni vastu pidanud, kui oleks tempot vahepeal veidi kõrgemaks kruttinud. Teine 50 km tuli ajaga 3 tundi, ehk siis keskmiselt 10 minutit kehvemini kui esimesed 50 km.

Kolmveerandsada km läbi

100 km lõppaeg oli 5 h 48 min, see andis klassikutest 2. koha.  Esimene koht kuulus Ivar Ivanovile ajaga 5 h 32 min. Uisutajatest oli parim Artur Palok ajaga 4 h 43 min