Scoutsrännak + Julius Caesar

Enne starti

Neljapäevaks, 05.04, oli plaanis sport + kultuur: hommikul Scoutsrännak 30 km ja õhtul ooper Julius Ceasar. Tore kompott.
Ooper oli juba kuu aega ette teada, kuid Scoutsrännak lisandus vaid nädala enne. Anneken leidis info ürituse kohta ning pani mind fakti ette, et on tarvis osaleda või muidu passib tema minu suviseid rogaini üritusi. Nii et nõustusin.
Scoutsrännak: Militaarne matk 30 km, seljas peab olema 15 kg seljakott, toimumiskoht oli Paldiski ümber, Pakri poolsaarel.
Kokku oli meid 4 inimest: mina, Anneken, Kati ja Timm. Üldse osales ca 1400 inimest- igatahes mitte väike ettevõtmine. Plaan oli see 30 km rahulikult läbi jalutada. Õhtul pakkisin omale seljakoti ja 15 kg raskus tundus ikka jube suur: soonis õlgadesse ja jooksmine tundus olevat suht võimatu.
Stardipäeval olime õigel ajal kohal, plats oli rahvast juba täis, enamus sõjavormides ja relvadega, kuid oli ka tsiviile nagu meiegi. Start pidi olema kell 09.00, kuid sõjaväelist täpsust ei järgitud ning lähe anti ca veerand tundi hiljem.

Lennukalt!

Algus oli rahulik, käisime, kuid järjest enam tundus, et meie tempo jääb teistele käijatele alla. Esimene tund oli kõnnitud ja ca 6 km läbitud, siis tundus, et nii jätkates läheb asi ikka väga igavaks. Jätsime Kati ja Timmi maha ning alustasime Annekeniga koos jooksmist, tegelikult suht rahulikku sörki, sest 15 kg kott tegi sammu töntsiks.
Emotsionaalselt oli jooksmine mõnusam, sest pidevalt sai kellestki mööda joosta ning see lõi mulje, et oleme parimad!
Kuid pika peale muutus rännak rutiiniks, peale 20 km ütles Anneken, et tal tekib motivatsioonikriis, ainus, mis innustust annab oli kodus külmikus  asuvad 2 õlut. Siiski tõelist motivatsiooni andsid talle need vähesed naised, kellest me rajal möödusime - oli kellele ära panna!
Lõpu poole kiskus veidi igavaks küll, sest tuim jooksmine oli suht emotsioonitu. Viimased kilomeetrid tuli kõige raskemalt: pikad asfaldi sirged, külm ja tugev vastutuul ning  sest GPSi järgi sai juba 30 km täis, Paldiski sadam oli siinsamas, kuid lõppu ikka ei paistnud. Finishis tuli minu GPSi järgi 30,8 km, aega kulus 3 tundi ja 54 minutit.

Teekond

Aeg alla 4 tundi andis ka kena medali, Anneken tuli naistest kolmandaks, nii vähemalt öeldi finishis. Kati kulutas veidi üle 5 tunni ja Timm veidi üle 6 tunni.
Kokkuvõtvalt oli korralik kestvustreening, samas veidi emotsioonitu

Ooper.
Õhtul läksin abikaasa ja tütrega Estoniasse ooperit Julius Caesar vaatama-kuulama. Veidike isegi sümboolne: hommikul militaarne jooks ning õhtul ooper ajaloolisest militaristist.
Eriti väsinud polnudki, sest hommikusest jooksust oli piisavalt palju aega möödunud. Siiski olin esimese vaatuse ajal veidi unine: hää ja mõnus oli vaikse muusika saatel istuda ning silm kippus looja vajuma, nagu alati! Kuid ooper ise oli hea ning teises ja kolmandas vaatuses uni enam ei piinanud. Helen Lokuta oli suurepärane, Caesarit esitav naissolist oli aga nõrguke ja mitte eriti muljetavaldav. Miks üldse võeti mehe rolli esitama naine? Kas selle, et ooperi kirjutamise ajal oli roll mõeldud kastraadile? Ikkagi võinuks esitaja olla mees, see on minu arvamus.