neljapäev, 4. detsember 2014

Imbis sünnipäevs Riias kooss rogainsiga

Sääsehirmu Merle olis vist see, kes algatas Riias rogainimise mõtte. Ja siis selgus, et ka Imbil on samal ajal sünnipäev. Nii sõitsimegi reedel, 28.11, Riiga, et 29.11 rogainida Läti pealinnas ja õhtul tähistada Imbi noorenemist.
Reede õhtul alustasime väikese veiniga ja kuna oli külm, siis jätkasime kuuma veiniga. Igatahes oli
õhtuks juba päris hea olla ja ega eriti poleks rogainida tahtnudki. Priit, meie peanavigaator, manustas aga liigselt õlut. Kuid nagu ta ise mainis, tulebki testida taluvuse piire. Ja seda just mitte väga tähtsate võistluste eel nagu EM või MM, vaid nimelt Riia Rogainsi tüüpi "külavõistlustel".

Rogaini hommikul ärgates oli igatahes tunne janune, oleks võinud mõne veini joomata jätta, kuid võistlus algas alles kell 12.00, seega oli piisavalt aega taastumiseks.
Teekond
Ilm oli külm, ca -7 C, kuid see eest paras kerge pohmelliga värskendavaks liikumiseks. Ainult jalgu poleks tahtnud märjaks teha.

Kaartide jagamine oli tehtud Läti moodi: pidid trügima ja haarama oma kaardi ühisest hunnikust, sain sellega hakkama. Kaart oli suure paberi peal, kuid tegelikku kaarti oli vähe. Ei tea kuidas, ma küll rehkendasin, et saame kõik punktid tehtud 4 tunniga. Vaatasin veelkord üle ja ikka sain 4 tundi. Ju siis eelmise õhtu vein andis arvutusoskuses tunda. Tegelikkuses kulus ikka tunduvalt rohkem aega.

Kuid kuna plaanisime kõik ära võtta, siis plaanimine oli lihtne: esimene suund lõunasse, siis ida poole, seejärel põhjast läände ja tagasi. Lõpu punktid jätsime linna sisse, et mitte pimedas mööda võsa ukerdada. Kuid kuna suurejooneline plaan oli lõpetada ca 4 tunniga, siis Priit mõtles, et ei võta üldse lampi, seejärel igaks juhuks võttis mingi tavalise kerge lambikese.
Stardist võtsime suuna siis lõunasse, esimese punktiga tegime juba pisikese vea, kuid eks kaardiga harjumine võtab ikka aega. Ega midagi väga keerulist polnud, linna kaart oli küll veidi ebamäärane, sest tihti jooksid kinni mingisse tarasse, kust tuli jälle ümber minna. Nii näiteks punkti 68 läksime otse üle mingi pooliku ehitusplatsi, kuid jäime oja taha kinni, seda oja seal kaardil väga polnud. Igatahes tuli seal jalad ikkagi märjaks teha. Samuti punkti 64 minnes ei saanud üle kiirteest ja tegime väikse lisakaare.

Poodiumil
Vigu kogunes ca 20 minutit - see on liigsete õllede mõju Priidule. Nagu Anneken hiljem kommenteeris jäi võidust puudu miinus 4 õlut. Kas vähem joomine oleks aidanud - jääb oletuste arvata. Igatahes Priit ütles, et nüüd on piir teada: enne võistlust võib maksimaalset 3 väikest ja 2  suurt õlut lubada, kindlasti mitte rohkem. Vähemalt see piir on testitud ja paigas!
Jooksime kokku 54 km, üldarvestuses jäime 5-daks, segatiimides olime poodiumil.
Eesti tüdrukud on parimad. Vähemalt rogainis!

Võitsid eesti naised: Geniaalne Superkonn, üllatas, et ka üldarvestuses oli neil parim aeg. Kui Priit analüüsis ja tõi välja nende etappide läbimise aegu, siis ütleks nii, et minu jaoks oleks nende tempo olnud liig. Meie teekonnad olid sarnased, GS tegi vastupidiselt meile alustuseks põhja ja läänekaare, hiljem lõuna ja idakaare. Meie lõuna ja idakaare tempo võistluse alguses jäi alla nende võistluse poole maa järel joostud aegadele - super kiired tüdrukud igatahes! Ja meie tempo alguses oli ikka vähemalt 5 min/km.
Noh, vähemalt teisi nii vanu inimesi nagu mina tulemuste esiotsas ei olnud!