Eile

Eile oli pühapäev. Algas veidi raskelt, kuna eile laupäeval oli sõber Aivar külas ning saunatamise käigus rüüpasime mõned õlled. Nu ja hilisema õhtusöögi käigus ka mõned veinid... Aivari abikaasa küll aitas meid kahjuliku kraami hävitamisel, kuid tema panus jäi liig tagasihoidlikuks. Seega pohmakas, kerge kujul õnneks. Olen ikka vanaks jäämas ega kannata enam veidi enamat kui pudelikest veinigi juua.

Kuid eile lõunaks olid end liikuma ajanud ning suundusin Piritale orienteeruma. Tegu oli joonorienteerumisega: jooksed müüda joont kaardil ning märgid teekonnal ette sattuvaid punkte. Lihtne värk, teoreetiliselt ikka. Looduses on siiski asjad veidi teised kui paberil. Lisaks on kaart paras kribu ja joon vaevu nähtav (joostes nimelt). Siiski sai rada läbitud, enda arust päris keskmiselt,kuid lõpus selgus, et pole üht kohustuslikku punkti fikseerinud?? Tegu oli esimese punktiga, mis asus väga selgelt mingi järsu orvandi sees ja mille ma kindlasti märkisin. Mil moel jäi see SI pulgal märkamata - no comments. Ometi oli punkt nr 37 justkui mu SI pulgal esimene märge?? Mis ka ei olnud kinldasti tõsi - enne seda oli veel mõned punktid.
Ehk polnud nullimise funktsioon täielik. Kurat seda teab! Ja ega see minu jaoks nii suurt tähtsust ka oma: algajana üritan kogemusi saada ja oma oskusi täiendada. Aga noh: tulemus võiks ikka parem olla.

Igatahes oli joosta üsna hää, koos kodunt starti ja tagasi jooksuga tuli ca 18 km kokku. Mõõdetud uue Garmin spordikellaga, millel ka Geps küljes. Seekord paistis Garmin isegi enam vähem normaalselt toimivat.
Enesetunne oli pärast dushi võtmist suurepärane! Eks vahel tulebki veidi napsu võtta, et hiljem, pärast pohmaka kannatusi, ennast hästi tunda.